Rangem reegel kui eramajal
Korteriühistu korstnapühkimise kohustus
Korteriühistu vastutab kogu hoone korstnate ja küttesüsteemide eest — kord aastas peab need puhastama sertifitseeritud korstnapühkija, olenemata sellest, kas üksikud korterid kütavad ahju või mitte. Erinevalt eramajast ei ole kortermajas iseseisev puhastamine lubatud.
Eramaja omanik võib korstnat ise puhastada, kui kutsetunnistusega korstnapühkija käib lisaks üle vaatamas vähemalt korra viie aasta jooksul. Korteriühistus seda erandit ei ole: korstnat peab kord aastas puhastama sertifitseeritud korstnapühkija. Allikas: Siseministri määrus nr 41 (30.08.2010), „Küttesüsteemi puhastamise nõuded” (RT I, akt 13354895).
Kes vastutab: juhatus, mitte üksik korteriomanik
Kohustus lasub korteriühistul tervikuna. Praktikas tähendab see, et juhatus (või palgatud haldaja) tellib töö ja hoiab akte ühistu toimikus. Üksikul korteriomanikul ei ole kohustust ise korstnapühkijat otsida, kui hoone korstnad on ühised.
Miks nõue on rangem kui eramajal
Kortermajas ja ridaelamus jagavad tavaliselt mitu korterit sama lõõri või naaberlõõre samas müüritises — üksiku korteri hooletus mõjutab kogu hoone tuleohutust. Sellepärast ei ole seadus jätnud siin iseseisva puhastamise võimalust, nagu eramaja puhul.
Mida juhatus peaks tegema
- Leppida kokku aastane graafik — kevad või enne kütteperioodi sügisel.
- Küsida pakkumine 2–3 sertifitseeritud korstnapühkijalt kogu maja kohta korraga, mitte korteripõhiselt. Kontrolli kutset →
- Nõuda akti või digitaalset kannet iga korstna kohta.
- Säilitada dokumentatsioon ühistu toimikus järgmise aasta võrdluseks.
Harjumaa kontekst
Harjumaal on Eesti kõrgeim korteriühistute kontsentratsioon — see teeb kortermaja-spetsiifilisest hooldusgraafikust eriti relevantse just Tallinna ja lähiümbruse ühistutele. Vaata Harjumaa lehte →
Korduma kippuvad küsimused
Kas korteriühistu peab korstnat igal aastal pühkima?
Jah. Kortermajas ja ridaelamus peab küttesüsteemi kord aastas puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija. Iseseisev puhastamine ei asenda seda kohustust, olenemata sellest, kui vähe hoones ahjukütet kasutatakse.
Kes vastutab kohustuse täitmise eest?
Vastutus on korteriühistu juhatusel, mitte üksikul korteriomanikul. Praktikas korraldab juhatus või haldaja töö tellimise ja akti säilitamise terve hoone kohta.
Kes maksab kortermaja korstnapühkimise eest?
Kulu kaetakse tavaliselt korteriühistu majandamiskulude (remondifondi või jooksva eelarve) kaudu, mitte üksikute korteriomanike eraldi arvetega — täpne jaotus sõltub konkreetse ühistu põhikirjast ja majanduskavast.